Michel Nostradamus

 

 

 

Sadakonnad

 

 

Ennustused aastani 3797

 

 

 

Sisukord

 

 

 

Eessõna neljandale väljaandele .   .    .    .    .    .    .    .    .    .    .       5

Lühike tulevikuvisioon    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .       6

Michel Nostradamus  .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .     13

Nostradamuse tõlgendamine     .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .     29

Selgituseks tõlke juurde  .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .     33 

 

Sadakonnad

 

Michel Nostradamuse eessõna oma ennustustele     .    .    .    .    .     37

     I sadakond  .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .     44 

    II sadakond  .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .     60 

   III sadakond  .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .     77 

  IV sadakond   .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .     92 

    V sadakond  .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .   107

  VI sadakond  .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .   123 

VII sadakond  .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .   139

Kiri Prantsusmaa Kuningale Henri II-le   .    .    .    .    .    .    .    .   145 

VIII sadakond  .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .   160 

  IX sadakond  .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .   175

    X sadakond  .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .   191 

                  

Tulevikusündmuste register   .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .   207

Ajaloolised isikud katräänides  .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .   211

Kirjandus    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .    .   213 

 

 

 

Eessõna neljandale väljaandele

 

 

Michel Nostradamuse (1503–1566) põhiteos “Les Prophéties” (1555) ehk eesti keeles “Sadakonnad” sai kuulsaks juba tema eluajal ja sellest tehti mitmeid kordustrükke. Kui esmatrükis oli vaid 353 katrääni, siis hilisemates väljaannetes oli neid ligi tuhat. Kahjuks pole Nostradamuse eluajal ilmunud täielikust väljaandest ühtki eksemplari säilinud ja seetõttu on tema teos tõlgitud 1568 ilmunud kordustrükist.

Nostradamuse tõlkimine on kahtlemata väga loominguline töö ja erinevad autorid võivad seda teha mitmeti. Siiski tõstaks ma esile Edgar Leoni (1961) ja Erica Cheethami (1973) tõlkeid inglise keelde, millest oli palju abi selle töö valmimisel. Tänu Merike Riivese põhjalikule toimetajatööle, mis tihti tähendas katräänide uuesti tõlkimist, on kõrvaldatud hulganisti esimeses kahes väljaandes esinenud tõlkevigu.

Enamik ennustusi puudutab Prantsusmaad ja Kesk-Euroopat ning paljud neist arvatakse olevat täitunud. Kuna Eesti lugejat need ilmselt ei huvita, pole neile enamasti kommentaare lisatud.

Ajakirjanduses kohtab vahel väiteid, et Nostradamus on seda või teist ennustanud. Lähemal uurimisel selgub aga tihti, et tegemist on mingi ennustuse üsna vaba tõlke või tõlgendusega, mida ei saa väga tõsiselt võtta.

Nostradamuse ennustuste tõlkimine on paratamatult seotud tema tõlgendamisega. Antud väljaandes on kommentaaride põhirõhk juba toimunud sündmustel, kuigi ka neis ei olda tihti ühel meelel. Tutvustatud on mitmesuguseid tõlgendusi, mis tunduvad Nostradamuse usaldusväärsust kinnitavat.

Meid huvitab siiski eelkõige tulevik. Suurt edu pole Nostradamuse uurijad seni saavutanud, kuigi on neid, kes on enda sõnul lahti muukinud koodi, mille alusel katräänid on sadakondadeks jagatud. Kui vaadelda nende tõlgendusi, võib leida siiski tõsiseid möödapanekuid seoses tänaseks juba toimunud sündmustega. Tuleviku kohta infot otsides tuleb olla ettevaatlik.

“Sadakondade” tõlget pole pärast 2009. aasta väljaannet muudetud, küll on ajakohastatud kommentaare ja peatükki “Lühike tulevikuvisioon”.

 

Peep Sõber

 

 

 

Lühike tulevikuvisioon

 

 

Nostradamuse seni täitumata ennustused pakuvad lugejatele jätkuvalt huvi ja ärgitavad uurijaid neid omamoodi tõlgendama. Nostradamus ei ole kusagil “maailmalõppu” või “viimset päeva” selgelt ette kuulutanud, küll aga räägib ta ajastute ehk aastatuhandete vahetustest, mis tähistavad ajaloo pöördepunkte.

Ennustuste ulatusest saame aimu eessõnast: “...need on pidevad ennustused praegusest ajast alates kuni aastani 3797.” Kuigi selline sissejuhatus võib viia mõtted “maailmalõpule”, ei pruugi asi nii siiski olla. Katastroofide järel elu Maa peal jätkub, jumalariik on tulnud maa peale. Mõned lõigud hiljem lausub prohvet: “...me asume praegu seitsmendas aastatuhandes, mis viib kõik lõpule. Me oleme lähenemas kaheksandale, kus on kaheksanda sfääri taevalaotus, mis asub kõrgeimas dimensioonis, ja kus suur ja igavene Jumal tuleb lõpule viima põhjalikku pööret; kus tähtkujud pöörduvad tagasi oma liikumise algusesse ja ülem liikumine annab Maale uuesti püsivuse ja kindluse, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti, nagu Tema tahtmine on ja mitte teisiti.”

Keskajal oli levinud arusaam, et Kristuse teine tulemine toimub seitsmenda millenniumi lõpul. See tugines ca 3. sajandil eKr kirjutatud Eenoki raamatul, milles autor ennustas messia saabumist seitsmenda millenniumi lõpul. Aastatuhandete algusaega see allikas ei maini. Moosese raamatu seitset loomispäeva ja seitset millenniumi peeti sarnaseks, oli ju Vanas Testamendis öeldud, et Jumala juures on tuhat aastat nagu üks päev. Arvati ka, et kaheksas millennium tähendab Johannese ilmutuses mainitud “saatana kinnisidumist tuhandeks aastaks” ehk tuhandeaastast rahuriiki. Nostradamus näib neid vaateid pooldavat. Kirjas Henri II-le tutvustab ta oma arvutusi, mille järgi saame millenniumide algusajaks (“maailma loomine”) ligikaudu 4758 eKr. Selle arvutuse järgi algas seitsmes millennium 1242 pKr ja kaheksas millennium peaks algama 2242 pKr. Tuleb tunnistada, et kõiki neid aastaarve ei ole siiski otseselt mainitud, seevastu on kirjas ennustuste lõpuaasta 3797.

Tõenäoliselt on arvu 3797 puhul tegemist siiski sümboliga, mida tuleb mingil moel tõlgendada, mitte otseselt mõista. Muidu ulatuks tema ennustused liiga kaugele. Näiteks liites eelmainitud 2242-le “Sadakondade” esmaväljaande aasta 1555, saamegi 3797. Selle tõlgenduse järgi võivad ennustused ulatuda 2242. aastani, mitte otseselt 3797. aastani. Isegi see tundub meile üsna kauge tulevik. Igatahes paljukardetud “maailmalõppu” ei tasu lähiajal oodata. Nostradamuse uurijaid, kes julgevad või oskavad kommenteerida nii “Sadakondade” eessõnas kui ka kirjas Henri II-le esitatud ennustusi, kohtab haruharva. Ometi moodustavad need Nostradamuse prohvetluse selgroo ja neid vähimalgi määral mõistmata võib katräänide tõlgendamisel dateerimisega üsna rappa minna.

 

“Sadakondade” tõlke esimesest väljaandest on möödunud 27 aastat. Vahepeal on maailmas toimunud mitmeid olulisi sündmusi, mida võib seostada Nostradamuse ennustustega. Kuulsaim neist on kirja pandud 10. sadakonna 72. katräänis: “1999. aasta seitsmendal kuul tuleb taevast suur hirmuäratav kuningas...” Esialgu tabas Nostradamuse uurijaid pettumus, kui tolle aasta juulis ega septembris (pr sept — seitse) midagi iseäralikku ei juhtunud. Mainida võib siiski Putini saamist Venemaa peaministriks 9. augustil ja paar päeva hiljem toimunud osalist päikesevarjutust Venemaal. Ta ei tulnud küll taevast ja vaevalt teda tol ajal kardeti, aga tal võis olla “taeva” toetus. Igal juhul on ta olnud edukas ja hiljem presidendina koondanud järjest rohkem võimu enda kätte, kuigi SRÜ riigid on kippunud käest libisema. Kas Putinit kardetakse? Vastamiseks piisab uudiste lugemisest. Juhul kui teda kirjas Henri II-le tõesti mainitakse (vt lk 159), tasub tähele panna ka natuke allpool olevat ennustust, et viimast korda värisevad kristlikud kuningriigid ja uskmatud 25 aastat — nii jõuame aastasse 2024. “Ja kui selline aeg on pikalt kestnud, algab uuesti Saturni kuningriik ja kuldajastu ...”

 

Kui New Yorki tabas 2001 terrorirünnak, hakati seda “hirmuäratavat kuningat” Osama bin Ladeniks pidama. Kas Nostradamus eksis kahe aastaga? Võimalik. Teatavasti looritas prohvet oma ennustusi kõikvõimalike sümbolite ja sõnamängudega. Kui arvus 1999 ühed üheksatega ära vahetada, saame terrorirünnaku kuupäeva 9.11.1. Kuigi aasta numbrite äravahetamine tundub natuke liiga otsitud seletus (milleks siis veel ennustuses 1999-le lisada “seitsmes kuu”?), ei saa seda siiski ka täielikult välistada. Vana-Rooma kalendris oli september tõesti seitsmes kuu (ld septimus — seitsmes). Katrääni viimast rida saab seostada 2003. aasta märtsis alanud Iraagi sõjaga.

New Yorgi terrorirünnaku päeval hakkas internetis levima ka  Nostradamuse ennustus “kahest vennast”, mis jõudis koguni uudisteagentuuridesse ja ajakirjandusse. Tegelikult oli selle autoriks Kanada kolledžiõpilane Neil Marshall, kes oli mitu aastat varem kirjutanud Nostradamuse ennustuste kohta essee, milles püüdis omatehtud katrääniga näidata, kui palju erinevaid tõlgendusi nii segane tekst võib pakkuda.

Peagi lisandus internetti aina uusi Nostradamuse stiilis võltsennustusi. Need nn linnalegendid tõstsid huvi prohveti ennustuste vastu tohutult. Mitmed Nostradamust käsitlevad raamatud said Ameerikas bestselleriteks. Internetis oli otsingusõna “Nostradamus” ajuti isegi kõige sagedasem. Kõik see kinnitab prohveti ennustust, et pärast surma saab ta palju kuulsamaks kui eluajal.

Pöördeliste ajaloosündmuste ajal on huvi Nostradamuse vastu ka varem kasvanud. Nostradamust on isegi riiklikul tasandil propagandavankri ette rakendatud. Näiteks II maailmasõjas heitsid sakslased lennukitelt Prantsusmaale lendlehti Nostradamuse katräänidega, mis pidid kinnitama nende võitu sõjas. Paraku vastasid inglased samaga, kinnitades sakslaste kaotust. Prantsuse vastupanuliikumine sai nen-dest ennustustest innustust, seega võib öelda, et need isegi mõjutasid teatud määral sündmuste kulgu.

Siiski jääb alles ka võimalus, et Nostradamus kombineeris oma ennustustes nägemusi isiklike uskumustega seoses Eenoki raamatu millenniumidega. Ta ei pruukinud praeguse ajastu lõpudaatumit teada ja paigutas selle oma ajastus levinud arusaama kohaselt seitsmenda aastatuhande lõppu. Sel juhul võib tema ennustuste ajaskaala osutuda ekslikuks ja ette kuulutatud ajastute vahetus toimuda isegi meie eluajal. Samas on oodatud seda sündmust juba ligi 2000 aastat ja on üsna ebatõenäoline, et just meie silme ees see kõik toimub. Võib muidugi küsida, kas see ajastuvahetuste jutt ei ole lihtsalt üks vana müüt, mida inimestele meeldib uskuda? Selle seisukoha ühel või teisel kujul pooldajatel on argument, millele on raske vastu vaielda. Kuid kui ette kuulutatud sündmust ei ole veel toimunud, ei saa sellest järeldada, et seda kunagi ei toimu.

Arusaam vana ajastu lõpust, nn viimsepäevakohtust ja uue ning vaimsema ajastu algusest pärineb põhiliselt judaismist ja Vana Testamendi prohvetitelt. Viiteid sellele võib aga leida ka teistest religioonidest ja teistelt tuleviku nägijatelt kuni tänapäevani välja. Kristlusega muutus valdavaks ajaloo ja inimkonna tuleviku lineaarkäsitus: maailma loomisest kulgeb aeg sirgjooneliselt maailma lõpuni. Idamaadel seevastu peetakse aega tsükliliseks alguse ja lõputa kulgemiseks. Nostradamuse ja Eenoki raamatu millenniumid viitavad samuti ajaloo tsüklilisusele.

Vahel arvatakse, et Nostradamuse ennustused on aegunud ehk et need kehtisid ainult tema ajastu perspektiivist vaadatuna. Seoses inimkonna vaimsustumisega jõudvat pöördelised sündmused kätte palju varem, kui Nostradamus ette nägi, ja võimalik, et ilma ennustatud katastroofideta. Siit kerkib filosoofiline küsimus: kui tõeline prohvet näeb tulevikusündmusi konkreetses ajas, kas siis on see üks võimalikest reaalsustest või tegelikult teostuv reaalsus? Kas tulevik, mida prohvetid näevad, on ettemääratud sündmuste käik või üks paljudest võimalikest käikudest? Fatalistide väitel puudub inimestel tegelikult vaba tahe ja sisuliselt oleme me orjastatud ettemääratud sündmuste põhjuslikus ahelas. Inimkonna suured vaimsed õpetajad sellega ei nõustu.

Tulevikunägemustes saab prohvet näha reaalseid sündmusi ja nende nägemuste ehtsust tõendab sündmuste hilisem toimumine. Ainuüksi Nostradamuse ennustustest võib leida selle kohta hulganisti tõendeid. Tuleviku ettenägemise fakt on aga vastuolus meie arusaamaga inimese vabast tahtest ehk suhtelisest valikuvabadusest.

Seda vastuolu aitab vähendada reaalsuse paljumõõtmelisuse mõiste. Teisisõnu, prohvet võib oma teadvuses nihkuda meie neljamõõtmelisest aegruumi maailmast kõrgemasse dimensiooni ja sealt näha, mis tulevikus meie maailmas toimub ehk kuidas inimkond kollektiivselt oma tahtevabadust kasutab ja kuhu see välja viib. Piltlikult öeldes, meie maailmas käib inimkond üht rada, suutmata näha, mis ootab käänaku taga. Kui aga nägija tõuseb oma teadvuses inimkonnast kõrgemale, saab ta näha ka käänaku taha.

Nostradamuse väitel “see, mida ennustatakse, omab eeterlikku päritolu”. Seega ei saa rääkida tõeliste nägemuste puhul ennustuste aegumisest. Muidugi võib küsida, miks siis kõik nägemused ei täitu? Tõepoolest, isegi Nostradamus võis vahel eksida. Ilmselt saab prohvet näha “eeterlikus maailmas” ka illusoorseid asju, potentsiaalseid sündmusi, mis kunagi reaalselt ei toimu.

Kuidas siis selle ajastu lõpp saabub? Judaismi prohvetite ja Johannese ilmutuse järgi seostub see enneolematute looduskatastroofidega. Ka Nostradamus kuulutab seda oma eessõnas: “...enne maailma üleüldist põlemist tuleb mitmeid uputusi ja nii kõrgeid üleujutusi, et jääb vaevalt maid, mis ei kattu veega, ja see kestab niikaua, kuni peaaegu kõik hävib, välja arvatud künkad ja kõrgemad ehitised. Veel enam, enne ja pärast neid üleujutusi on paljudes maades nii vähe vihma ja taevast langeb alla nii suurel hulgal tuld ja põlevaid kive, et mitte midagi ei jää alles; ja see toimub lühikest aega enne viimast põlemist.”

Sõnad “mitte midagi ei jää alles” võivad tähendada ka seda, et mitte midagi ei jää pärast neid sündmusi samaks. Kirjeldatud looduskatastroofid tabavad küll paljusid maid, kuid siiski mitte kogu maailma ja elu sellega ei lõppe.

Kui meie planeeti peaks tabama komeedituum või asteroid, siis ilmselt midagi taolist ka toimub. Kõik, mis ei põle ära atmosfääris, langeb põlevana planeedile, üsna tõenäoliselt mõnda ookeani, sest need katavad suuremat osa planeedi pinnast. Kahtlemata tekitab see tohutuid tõusulaineid ja seejärel rannikupiirkondades enneolematuid uputusi. Tänapäeval uurivad teadlased võimalusi, kuidas Maad sellise ohu eest kaitsta. Üks võimalustest oleks ohtliku asteroidi orbiidi kõrvalekallutamine. Asteroidiohtu peetakse komeediohust märgatavalt suuremaks. Asteroidi puruks laskmise korral, kui see peaks õnnestuma, tabaks planeeti tohutu kivirahe, mis võiks samuti sarnaneda Nostradamuse ennustusega. 146. katräänis viitab Nostradamus Prantsusmaa piirkonnale, kuhu suur tuli taevast langeb, põhjustades maavärina. Võimas maavärin tuleb maikuus (1067. katrään). Samas võib nende ennustuste puhul olla tegemist erinevate sündmustega.

243. katräänis kõneldakse aga just komeedist ja “löögist taevast”. Ka 241. värsis on juttu komeedist, seda nähakse seitse päeva, seejärel “...ülempreester muudab elukohta”, mis näib viitavat Kristuse teisele tulemisele. Olulise daatumi seoses Kristuse teise tulemisega leiame 394. katräänist:

 

         Viissada aastat ei võeta enam arvesse

         Teda, kes oli oma aja ehe:

         Siis ühtäkki annab ta suurt valgust,

         Mis muudab nad väga õnnelikuks sel sajandil.

 

500 aastat pärast Nostradamuse aega jääb ligikaudu 2055. aastasse. Noorematel lugejatel on võimalik seda ennustust oma elu lõpupoole testida.

Lisaks kosmilisele ohufaktorile ennustab Nostradamus mitmeid suuri sõdu ja annab nende toimumise aja kohta vihjeid. 624. katräänis räägitakse hukatuslikust sõjast, mis toimub, kui Marss ja Jupiter on ühinenud Vähis (see juhtub järgmine kord aastal 2038). “Veidi hiljem salvitakse uus kuningas, kes toob maale pikaks ajaks rahu.” See ennustus võib samuti viidata Kristuse teisele tulemisele.

Mis võiks olla tulevase suure sõja põhjus? Naftatööstuse ekspertide arvestuste kohaselt saabub peagi pöördepunkt, mil nafta tarbimise kasvades ei suudeta tootmist enam samavõrra tõsta. Selle tulemusena tõuseb naftahind hüppeliselt, mis paiskab maailma majanduse kaosesse. Iraani naftaväljade ümber on oodata suurriikide huvide konflikti. Räägitakse küll rohepöördest ja kasvuhoonegaaside vähendamisest, et kliima soojenemist aeglustada, kuid erilist edu ei ole selles veel praegu näha.

Seetõttu tasub tähelepanu pöörata 525. katräänile:

 

         Araabia vürst, Marss, Päike, Veenus, Lõvi,

         Kiriku võim hukkub mere läbi:

         Pärsia suunas ligikaudu miljon meest,

         Tõeline madu tungib Bütsantsi ja Egiptusse.

 

Katräänis viidatud taevakehade astroloogiline seis leiab aset üsna tihti, järgneva kolmekümne aasta jooksul näiteks kolm korda, neist esimene juba 2030. aasta augustis. Miljonilise armee suudab Iraani suunas teele saata kõige tõenäolisemalt Hiina ja paljud tõlgendajad peavadki “tõelist madu” Hiinaks.

Olulise viite ajastu lõpust seoses sõjaga leiame veel 1074. katräänist, kus räägitakse “veresauna mängudest”, kui “suure seitsmenda numbri aasta saab täis” ehk seitsmenda millenniumi lõppedes. Siis väljuvad “maetud oma haudadest”. “Maetute” all võiks mõista vaimselt surnuid, kes ärkavad vaimselt üles (“väljuvad haudadest”). Siin näib Nostradamus viitavat Taanieli raamatu 12. peatükis ennustatud lõpuaja sündmustele. Ka eelnevast, 1073. katräänist leiame paralleele piibli prohvetlusega:

 

         Käesolev aeg koos minevikuga

         Läheb suure Rõõmsameelse kohtu alla:

         Hilisel ajal maailm väsib temast,

         Ja on truudusetu vaimulikest seaduseväänajate tõttu.

 

Tänapäeval näib maailm tõesti “väsinud” olevat kristlusega seonduvast. Kirikul ei ole enam läänemaailmas sellist positsiooni ja mõjujõudu nagu Nostradamuse ajal. Tema järgi põhjustavad seda eelkõige vaimulikud teoloogid. Ta ennustab 1075. katräänis koguni, et uus suur pühamees ei ilmu Euroopasse, vaid Aasiasse. Tema mõjuvõim kasvavat üle kõigi idamaa kuningate.

 

Nostradamust on nimetatud vahel süngeks prohvetiks — tõepoolest kõneleb suur osa tema ennustustest kas looduslikest või poliitilistest kataklüsmidest. Nendele rasketele aegadele järgneb aga ülimalt positiivne lõpptulemus — jumalariik tuleb maa peale, sõjad ja muud hädad lõppevad ja kõik see muudab inimesed väga õnnelikuks.

Kuulus prohvet väidab korduvalt, et tema ennustused on kooskõlas ristiusu ja pühakirjaga. Seda ei ole ta öelnud ainult kirikuringkondade rahustamiseks. Nostradamus oli sügavalt usklik katoliiklane. Seega pidid ka tema teosed olema katoliiklike arusaamadega kooskõlas. Kõike seda peame me silmas pidama, kui tahame kuulsa prohveti ennustusi mõista.

 

                   X sadakond

 

        1. Vaenlase lubadus vaenlasele

            Ei kehti, vange hoitakse kinni:

            Esimesed on surnud ja teised särgiväel,

            Ülejäänud neetud toetamise pärast.1

 

        2. Galeeri puri peidab laeva purje,

            Suur laevastik laseb väljuda väiksemal,

            Kümme lähimat laeva pöörduvad teda tagasi tõrjuma,

            Suur võidetu ühineb nendega vabal tahtel.2

 

        3. Pärast viiendat ei aeta karja välja,

            Üks põgenik jätab kõik Poola pärast,

            Nuriseb asjatult, siis tuleb abi,

           Pealik loobub siis piiramisest.

 

         4. Sõjaväe ülem kesköö paiku

            Põgeneb, kaob äkki.

            Seitsme aasta pärast tema kuulsust ei laideta,

            Tema naastes ei öelda kohe “jaa”.3

 

        5. Albi ja Castres sõlmivad uue liidu,

            Üheksa ariaani, Lissabon ja portugallane:4

            Carcassonne, Toulouse lõpetavad oma kemplemise,

            Kui uus pealik ilmub Lauraguais’st.

 

         6. Gardon ujutab Nîmes’i üle nii kõrgelt,

            Et arvatakse Deukalioni5 olevat uuesti sündinud:

            Suurem osa põgeneb kolossi,6

            Vesta hauakambris on näha ammu kustunud tuld.

      

        7. Nancys valmistutakse suureks tapluseks,

            Makedoonlane ütleb — ma alistan kõik:

            Briti saar on mures veini ja soola pärast,

            Kahe Felipe vahel ei pea Metz kaua vastu.

 

         8. Nimetissõrme ja pöidlaga niisutab laupa

            Sinigaglia krahv omaenda pojal:

            Mürmidonide vägi hulgakesi otse vastas,

            Seitsme päevaga saab kolm surmavalt haavata.

 

        9. Mereudusel päeval Figuerase lossis1

            Ühest häbitust naisest sünnib sõltumatu vürst:

            Postuumselt saab ta hüüdnime “Püksid maha”,

            Kunagi pole selles maakonnas olnud nii halba kuningat.

 

      10. Mõrva häbiplekk, jõledad abielurikkumised,

            Kogu inimkonna suur vaenlane:2

            Kes on halvem kui tema esivanemad, onud või isad,

            Raudne, tuli, vesi, verine ja ebainimlik.

 

      11. Ohtlikust kurust Junquera all3

            Laseb postuumne oma salgal läbi minna:

            Ületab Pürenee mäed ilma pagasita,

            Perpignanist kiirustab hertsog Tende’i.

 

      12. Paavstiks valitut hakatakse pärast valimist pilkama,

            Ta on järsku, ootamatult erutuv ja kartlik:

            Liigse headuse ja leebuse tõttu aetakse ta surma,

            Mahasurutud hirm surmaööl näitab teed.4

 

      13. Mäletsejate lojuste söödakoorma all,

            Härjavankris sõidavad nad heinaturule,

            Peitupugenud sõdurite relvad aga kõlisevad,

            Nad üritavad seda Antibes’i lähedal.

          

      14. Urnel Vaucile1 ilma omaenda nõu ja plaanita,

            Häbematu, kartlik, hirmust langeb vangi,

            Paljude kahvatute hoorade saatel

            Paljastatakse Barcelona kartuuslaste kloostris.

 

      15. Hertsogist isa, aastatelt vana ja janust piinatud,

            Viimasel elupäeval poeg keelab talle veekannu

            Ja viskab isa poolsurnuna kaevu.

            Senat määrab pojale pikaldase kerge surma.

 

      16. Õnnelik Prantsusmaad valitsedes, õnnelik elus,

            Talle on tundmatud veri, surm, pöörasus ja rüüstamine,

            Ta saab hellitusnime ja teda kadestatakse,

            Kuningas varjab liigset kiindumust köögi vastu.2

 

      17. Ergaste3 kuninganna, nähes oma tütart kahvatuna

            Kõhtu suletud kaotusvalu tõttu,

            Angoulême’i poolt kostab hädaldamist

            Onulaste liiga lähedase abielu pärast.4

 

       18. Lorraine’i sugu annab teed Vendôme’ile,

            Kõrge paisatakse maha ja madal tõstetakse kõrgele:

            Haamani poeg valitakse Roomas,

            Ja kaks suurt satuvad kadunute kilda.5

 

       19. Päev, mil teda tervitatakse kuningannana,

            Päeval pärast tervitamist – palve.

            Arvestus on õige ja kehtiv,

            Sellest, kes algul alandlik, pole eales varem tulnud nii uhket.6

 

      20. Kõik sõbrad, kes kuulusid ühte parteisse,

            Surmatakse ja laastatakse kirjaoskamatu poolt.

           Varad, mis pannakse müüki kindla hinnaga, enamasti hävitatakse,

            Iialgi pole Rooma rahvale nii palju ülekohut tehtud.7

          

      21. Kuninga pahameeleks toetatakse väiksemat,

            Tapetakse see, kes ulatab talle sõrmuseid:

            Isa, kes tahab pojas üllatust kasvatada,

            Teeb, nagu tegid maagid vanasti Pärsias.

 

       22. Kuna ta ei taha nõustuda lahutusega,

           Mis hiljem tunnistatakse väärituks:

            Sunnitakse Saarte kuningas jõuga lahkuma,

            Tema asemele pannakse see, kellel ei ole kuninga märki.1

 

       23. Tänamatule rahvale tehakse etteheited,

            Seepeale haarab sõjavägi Antibes’i:

            Monaco kaare alt tulevad kaebused,

            Ja Fréjusis vallutab ranna kord üks, kord teine.

 

      24. Võidetud vürst on Itaalias vangis,

            Läheb üle mere Genovast Marseille’sse,

            Tänu võõraste pingutustele saadakse temast jagu,

            Välja arvatud püssilask meetünni pihta.2

 

      25. Ebro kaudu avaneb käik Brisanne’i,3

            Üsna kaugel näitab end Tajo,

           Pelligouxe’is pannakse toime ülekohus

            Suure daami suhtes, kes istub orkestral.

 

      26. Järglane maksab kätte oma poolvennale.

            Kättemaksu ettekäändel hõivab kuningriigi:

            Pantvang mõrvatakse, tema veri süüdistab,

            Bretagne püsib kaua aega Prantsusmaaga koos.

 

      27. Karl V ja üks suur Hercules

            Tulevad templit avama vägivallaga,

            Clemens, Julius ja Ascanius taganevad,

            Mõõk, võti, kotkas pole iialgi nii suurt riidu näinud.

 

       28. Teine ja kolmas teevad parimat muusikat,

            Kuningas tõstab nad kõrgesse ausse,

            Paks ja kõhn, peaaegu poolnälginud,

            Suhe võltsi Venusega masendab neid.

          

      29. Saint-Paul-de-Mausole’i kitsekoopast

            Tiritakse habetpidi välja sinna peitu pugenu:

            Vang viiakse nagu metsik elukas

            Bigorre’i elanike poolt Tarbes’i.

 

      30. Vastse pühaku vennapoeg ja veri tema verest,

            Kes hüüdnime poolest toetab võlve ja katuseid,

            Nad aetakse paljana välja ja surmatakse,

            Nende roheline muudetakse punaseks ja mustaks.

 

      31. Püha Impeerium tuleb Saksamaale,

            Ismaeliidid1 leiavad linnad avatuna:

            Eeslid tahavad samuti Carmaniat,

            Toetajad on kõik mulla all.

 

      32. Igaüks tahab olla suure võimu valdaja,

            Ainult üks saab selle teiste arvelt,

            Aga tema valitsemine ja elu kestab vähe aega,

            Kaks aastat saab ta toetuda laevadele.

 

      33. Julm kildkond pikkades rüüdes,

            Mille all nad kannavad teravaid pistodasid,

            Et haarata enda kätte Firenze hertsog ja kaheosalise nimega paik,

            Nad paljastatakse tänu noorukitele ja lipitsejatele.

 

       34. Gallialase, kes võtab võimu sõjaga,

            Reedab tema noorem poolvend,

            Peru ratsu paiskab ta sadulast ja veab järele,

            Seetõttu vihkab ta venda kaua aega.

 

      35. Kuninga noorem poeg põleb ihast

            Oma lihase vennatütre vastu,

            Läheb naiseriietes Artemise templisse,

            Mõrvatakse tundmatu mehe poolt Maine’ist.

 

       36. Pärast seda, kui põlisest soost pärit kuningas on rääkinud sõdadest,

            Hakkab Harmotique2 saar teda põlgama,

            Mõned head aastad kulutades ja prassides

            Türannia tõttu saarel muutuvad hinnad.

          

      37. Suur rahvahulk Le Bourget’ järve ääres,

            Nad kogunevad uuesti Montmélianis.

            Kõndides aina edasi, teevad mõtlikumad plaani,

            Chambéry, Saint-Jean-de-Maurienne, lahing Saint-Julienis.

 

      38. Agar armastaja seab piiramisrõnga lähedale,

            Garnisonid asuvad Barbaranos,

            Aadria Orsinid1 tõotavad abi gallialastele,

            Kes hirmust alistusid Graubünderi väele.2

 

      39. Esimene poeg, lesk, õnnetu abielu,

            Lastetu, kaks Saart tülis,

            Enne kaheksateistkümneseks saamist, alaealine,

            Teine kihlub veelgi nooremalt.3

 

      40. Noor, kes on sündinud Briti kuningriigis

            Ja keda tema surev isa on soovitanud,

            Pärast viimase surma LONOLE4 teeb talle tüli,

            Ja kuningriik nõutakse pojalt tagasi.

 

      41. Caussade’i ja Caylusi piiril,

            Sugugi mitte kaugel oru põhjast:

            Villefranche’i muusika kõlab lautodelt,

            Saadetuna simblite ja suure myttée’ga.5

 

      42. Inglise kuningasoo humaanne valitsemine

            Hoiab riigis püsivat rahu ja ühtsust,

            Pooleldi vang oma suletuses sõja ajal,

            See sunnib neid kaua rahu hoidma.6

          

      43. Liiga hea aeg, liiga palju kuninglikku headust,

            Mis tehtud, see kähku lammutatud hooletuse läbi,

            Usub kerglaselt valet oma truu abikaasa kohta,

            Ta mõistetakse surma oma heasüdamlikkuse tõttu.1

 

       44. Kui üks kuningas on oma rahva vastu,

            Blois’s sündinu alistab liguurid,

            Mammel, Córdoba ja dalmaatslased,

            Seitsmelt varjult siis kuningale uusaastakingid ja tondid.

 

      45. Navarra kuningriigi vari pole ehtne,

            See teeb sangari elu ebaseaduslikuks,

            Ebakindel tõotus Cambrai’s,2

            Orléans’i kuningas annab seadusliku müüri.

 

      46. Kulla tõttu elu, saatus, surm vilets ja alatu,

            Temast ei saa uut Saksi valijavürsti,

            Braunschweigist lunib armastuse märki,

            Andes selle rahvale tagasi võltsi võrgutajana.3

 

      47. Vanikuga ehitud Burgose linna daamile4

            Antakse reetmise pärast karm karistus,

            Suur Leóni prelaat tõrjub Formenteralt

            Võltspalverändureid ja röövleid.

 

      48. Sügavalt Hispaania südamaalt ilmub lipukandja,

            Tulnud Euroopa lõpust ja kolgastest,

            Rahutused mööduvad Laigne silla juurest,

            Tema suur vägi lüüakse väikesteks salkadeks.5

 

      49. Maailma aias uue linna lähedal,

            Teel õõnestatud mägede poole

            Ta võetakse kinni, topitakse tõrde,

            Peab jooma vägisi väävliga mürgitatud vett.6

          

      50. Maasi jõgi päeva paistel Luxemburgi maal,

            Avastatakse Saturn ja kolm Veevalajas,1

            Mägi ja lauskmaa, linn, asula ja alev,

            Lorraine’is uputus, reetmine suure urni poolt.

 

       51. Kohad Lorraine’i maadest allpool

            Ühendatakse Alam-Saksamaaga:

            Piirajatega on pikardlased, normandlased ja Maine’i rahvas,

            Ja nad ühinevad taas kantonitega.

 

      52. Kohas, kus Leie ja Schelde ühinevad,2

            Valmistutakse pikka aega pulmadeks:

            Seal, kuhu Antwerpenis veetakse aganad,

            Noorus, vanadus, rüvetamata abikaasa.

 

      53. Kolm konkubiini kaklevad üksteisega pikka aega,

            Suurim jääb kõige vähemat pealt kuulama:

            Suur Selin3 ei ole edaspidi ta isand,

            Ta nimetab teda tuleks, kilbiks, valgeks teeks.

 

      54. Maailma sünnib ta üürikesest kooselust,

            Kurbade uudiste tõttu pandud kahe kõrge juurde,

            Vaenlased võtavad ta vangi

            Ja viivad Mecheleni ja Brüsselisse.

 

      55. Tähistatakse halvaendelisi pulmi

            Suure rõõmuga, aga lõpp on õnnetu:

            Ema põlastab miniat, Mary’t,

            Apollo sureb ja minia on veelgi haletsusväärsem.4

 

      56. Kuninglik prelaat kummardub liiga madalale,

            Tema suust purskub suur verejuga,

            Inglise kuningriik koos kuningannaga hingab kergemalt,

            Ta elab kaua aega poolsurnult Tunises nagu puupakk.

          

      57. Kõrgele tõusnu ei tunne oma valitsuskeppi,

            Ta häbistab suurnike noori lapsi:

            Roojasemat ja julmemat olendit pole kunagi olnud,

            Nende naised aga saadab kuningas surma.1

 

       58. Leina ajal kassilik monarh

            Sõdib noore makedoonlase vastu:

            Gallia vappub, laev on hädaohus,

            Marseille üritab läänes läbirääkimisi.

 

      59. Lyonis kakskümmend viis ühel meelel,

            Viis Saksamaa kodanikku, Bresse’i mehi, latiine,

            Aadliku all juhitakse pikka lohistit,

            Neid reedab krantside haukumine.

          

F 60. Ma nutan Nice’i, Monaco, Pisa, Genova,

            Savona, Siena, Capua, Modena, Malta pärast:

            Neid katab veri ja uusaastakingiks tuuakse neile mõõk,

            Tuli, maa väriseb, vesi, õnnetu nolte.2

          

      61. Budapest, Viin, Komárno, Sopron

            Tahavad loovutada Pannoonia barbaritele:

            Kokkupõrked ja tuli, tohutu vägivald,

            Vandeseltslased paljastab üks matroon.

 

      62. Sorbia3 lähedal, selleks et rünnata Ungarit,

            Buda heerold tuleb neid hoiatama:

            Bütsantsi pealik, Sallon Sloveeniast,4

            Tuleb neid pöörama araablaste usku.

 

F 63. Cydonia, Ragusa, püha Hieronymuse linn,5

            Arstiabi lööb jälle haljendama,

            Kuninga poeg sureb kahe kangelase surma,

            Araabia ja Ungari käivad sama teed.

 

      64. Nuta, Milano, nuta, Lucca ja Firenze,

            Sest sinu suur hertsog ronib sõjavankrile,

            Muudab piiramist, läheneb Veneetsiale,

            Sel ajal kui Roomas Colonna vahetab kuube.

 

F 65. Oo, suur Rooma, sinu häving läheneb,

            Ei varise mitte müürid, vaid su veri ja olemus:

            Käremeelne lööb kirjadega nii sügava täkke,

            Terav raud pistetakse kõigisse kuni käepidemeni.

 

      66. Londoni pealik Americh1 kuningriigi kaudu

            Talitseb Šotimaa saart pakasega.

            Kuningas, Reb2 saavad nii valeliku Antikristuse,

            Et see ajab nad kõik omavahel tülli.

 

F 67. Maikuus väga võimas maavärisemine,

            Saturn Kaljukitses, Jupiter ja Merkuur Sõnnis:

            Veenus samuti, Vähk,3 Marss Neitsis,4

            Sajab rahet, terad on munast suuremad.

 

      68. Merevägi püsib linna ees,

            Siis lahkub ilma pikalt venitamata,

            Kodanikud krabavad maal suure saagi,

            Laevastik naaseb, jätkab rüüstamist.

 

      69. Uue vanamehe hiilgavat tegu ülistatakse,

            Seda kiidetakse suureks nii lõunas kui ka põhjas,

            Tema enda õde kihutab üles suure rahvahulga,

            Põgenemisel tapetakse ta teeäärsetes põõsastes.5

 

      70. Ühe eseme tõttu läheb silm nii paiste,

            Hõõgudes nii, et hakkab sadama lund,

            Niisutatav põld aina väheneb,

            Kui priimas hukkub Reggios.

 

F 71. Maa ja õhk külmutavad väga suure vee,

            Kui nad hakkavad pühitsema neljapäeva:1

            See, mida kunagi ei tule, on nii ilus,

            Neljast ilmakaarest tullakse seda austama.

 

      72. 1999. aasta seitsmendal kuul2

            Tuleb taevast suur hirmuäratav kuningas:3

            Ellu äratama suurt Angolmois’4 kuningat,

            Edasi pärast Marssi5 valitseb hea õnne peale.

 

F 73. Käesolev aeg koos minevikuga

            Läheb suure Rõõmsameelse6 kohtu alla:

            Hilisel ajal maailm väsib temast,

            Ja on truudusetu vaimulikest seaduseväänajate tõttu.7

 

F 74. Suure seitsmenda numbri aasta saab täis,

            Jõuab kätte Veresauna mängude aeg:

            Mitte kaugel suurest millenniumi ajastust,

            Kui maetud väljuvad oma haudadest.8

 

F 75. Kaua oodatu ei tule kunagi tagasi

            Euroopasse, ta ilmub Aasias:

            Üks suurest Hermesest põlvnenud liidust,

            Ja kasvab üle kõigi idamaa kuningate.9

 

      76. Suur Senat määrab triumfiparaadi

            Ühe auks, kes hiljem saab lüüa ja kihutatakse minema:

            Tema pooldajaid saadab pasunate lärm,

            Varad tehakse avalikuks, vaenlasi jälitatakse.

 

      77. Kolmkümmend kviriitide ordu1 liiget

            Pagendatakse, nende varad antakse vastastele,

            Kõik nende heateod pannakse neile süüks,

            Hajutatud laevastik jäetakse mereröövlitele.2

 

      78. Äkiline rõõm muutub äkiliseks kurbuseks

            Graatsiate poolt emmatud Roomas.

            Lein, karjed, nutt ja pisarad, veri, suur rõõmupidu,

            Vaenutsevaid kampasid üllatatakse ja seotakse punti.

 

      79. Kõik vanad teed tehakse korda,

            Neil saab sõita just nagu Memphises,

            Liiliaõiega3 Herculese suur Mercurius

            Paneb värisema maa, mere ja kogu ümbruse.

 

      80. Suur võimumees suures kuningriigis, mis valitseb

            Relvade jõul, suured pronksväravad

            Laseb ta avada, kuningas ja hertsog ühinevad,

            Sadam lammutatakse, laevad vajuvad põhja vaikse ilmaga.

 

      81. Läänemaa kodanikud paigutavad aarded templisse,

            Mis asub kõrvalises, salajases kohas,

            Tempel avatakse nälgivate omaste poolt,

            Röövitakse tühjaks, keskel on õudne saak.

 

      82. Karjed, nutt, pisarad tulevad koos nugadega,

            Näides põgenevat, nad teevad viimse rünnaku,

            Ümber parkide püstitavad kõrgeid platvorme,

            Elavad tõugatakse eemale ja mõrvatakse otsekohe.

 

      83. Lahinguks ei anta märku,

            Pargist sunnitakse neid välja minema:

            Genti ümbruses tuntakse nende lipp ära,

            See põhjustab kõigi ta omaste surma.

 

      84. Vallastütar on väga kõrgel, mitte madalal,

            Kurvad on hilise naasmisega rahul,

            Leppimine ei tule ilma vaidlusteta,

            Mis täidavad ja raiskavad kogu ta aja.

 

       85. Vanale tribuunile, kes peaaegu tudiseb,

            Avaldatakse survet, et ta vange ei loovutaks,

            Tahes või tahtmata räägib kurjusega aralt,

            Et seaduslikul teel vabastada oma sõpru.1

 

      86. Otsekui greif tuleb Euroopa kuningas,

            Saadetud Põhjamaade rahvast,

            Ta juhib suurt punaste ja valgete väge,

            Ja nad lähevad Babüloni kuninga vastu.2

 

       87. Üks suur kuningas randub sadamas Nice’i lähedal,

            Suure impeeriumi surm viiakse nii täide:

            Antibes’i asetab ta oma mullika,

            Merel käib röövimine, kõik variseb kokku.

 

      88. Jalgsi ja ratsa teise valvekorra ajal

            Tungivad sisse, laastates kõik mere ääres,

            Sisenevad Marseille sadamasse,

            Halamine, karjed ja veri, iialgi pole olnud nii kurba aega.

 

      89. Tellisest müürid asendatakse marmoriga,

            Seitse ja viiskümmend rahulikku aastat:

            Rõõm surelikele, akvedukt uuendatakse,

            Tervis, rohkesti vilju, rõõm ja mesimagus aeg.3

 

      90. Sada korda sureb ebainimlik türann,

            Tema asemele pannakse tark ja heasüdamlik,

            Kogu Senat läheb tema käpa alla,

            Teda vihastab üks kaval lurjus.1

 

      91. Rooma vaimulikud aastal 1609,

            Aasta esimesel päeval peavad valima

            Ühte Campaniast pärit halli ja musta,

            Temast kavalamat pole iial olnud.2

 

      92. Laps tapetakse isa silme all,

            Isa pärast teda kõrkjatest köite vahel,

            Genfi rahvas on väga püüdlik,

            Juht lamab nende keskel nagu puutüvi.3

 

      93. Uus laev võtab ette reise,

            Toimetab impeeriumi laiali sinna ja tänna,

            Beaucaire, Arles hoiavad kinni pantvange,

            Kes leitakse kahe porfüürist samba juurest.

 

      94. Nîmes’is, Arles’is ja Vienne’is põlu alla pandud,

            Läänemaa ediktile ei kuuletu keegi,

            Suurmehe poolt piinamisele määratutest

            Pääsevad kuus frantsisklaste mungakuues.

 

      95. Hispaanlastele tuleb väga võimukas kuningas,

            Maad ja merd mööda alistab lõunapoolseid maid,

            See nuhtlus, tuues alandust Kuusirbile,

            Kärbib tiibu neil, kelle pühapäev on reede.4

 

F 96. Merede-nimeline religioon võidab

            Adaluncatif’i1 poegade sekti vastu,

            Jonnakas, haletsusväärne sekt kardab

            Kaht, keda on haavanud A ja A.2

 

      97. Trireemid täis igas vanuses vange,

            Ilm heast halvani, leebest kibedani,

            Röövsaak barbaritele, sest on liiga vara kiirustanud,

            Soovist näha sulge tuules kahetsemas.

 

      98. Rõõmsale neitsile ere hiilgus

            Ei paista enam kaua, pikaks ajaks jääb ta ilma soolata:

           Kaupmeestega, liiderdajatega, vastikute huntidega muutub jõledaks,

            Täielik segadus, üleilmne koletis.

 

F 99. Lõpuks hunt, lõvi, härg ja eesel,

            Arglik hirv on koos karjakrantsidega,

            Enam ei saja neile magusat mannat,

            Rohkem valvsust ja vahimees krantside jaoks.3

 

F 100. Suur impeerium on Inglismaa päralt,

            Pempotam4 enam kui kolmsada aastat:

            Suured sõjaväed liiguvad maal ja merel,

            Portugallased ei ole sellega rahul.5

 

 

Register

 

 

 

2030 16.–23. august (?), Pärsia suunas miljon meest 525

2032 28. juuli – 4. august (?), Pärsia suunas miljon meest 525

2038 8. aprill – 30. mai (?), suur sõda, uus kuningas toob hiljem maale pikaks ajaks rahu 624

2042   10. september – 23. oktoober (?), uus kuningas ühendab Alam- ja Põhja-Euroopa

2045   29. jaanuar – 8. märts (?), suur vägi üle mägede 248

2047 5.–23. august (?), Pärsia suunas miljon meest 525

2055 Kristuse teine tulemine (?) 394, 62

2076 USA jääb võimsaks suurriigiks (?) 10100

2242   8. millenniumi algus, “saatana kinnisidumine”, Kristuse teine tulemine (?) K15, K56, K73

2827 8. millenniumi algus (?), Kristuse teine tulemine 148

3797 Nostradamuse ennustuste lõpp E24, 148, 1074